Krüptovaluutad ei ole uus rahasüsteem, mida me vajame

Raha on juba arenenud müntidest pangatähtedeks, bilansi kanneteks ja arvutite bittideks. Sellega on arenenud raha andvad, opereerivad, tagavad ja reguleerivad institutsioonid. Kuidas peaks see siis digiajastul arenema? Krüptovaluutade leiutamine on sundinud selle küsimusega silmitsi seisma kõik asjaosalised, eriti keskpangad – riigiasutused, mis haldavad raha avalikku hüve. Kui krüpto pole lahendus, siis mis on?

Sellele küsimusele vastamisel on võtmerolli mänginud Rahvusvaheliste Arvelduste Pank – keskpankade klubi. Viimane leid on osa selle aastaaruandest, milles analüüsitakse tekkivat krüptovaluutade, stabiilsete müntide ja börside ökosüsteemi.

Me järeldame, et see julge uus süsteem on oma olemuselt vigane. Krüptokrahh (ja sellele eelnenud mull) näitab, et krüptovaluutad on pigem spekulatsiooni objektid kui väärtuse hoidjad. See muudab need ka arvestusühikutena kasutuskõlbmatuks. Nagu BIS märgib: "Stabiilmüntide levik, mis üritavad siduda oma väärtust USA dollari või muude tavavaluutadega, näitab krüptosektoris laialdast vajadust tugineda keskpanga väljastatud arvestusühiku usaldusväärsusele. Selles mõttes on stabiilsed mündid krüpto nominaalse otsimise ilming."

Kuid nende vead peituvad sügavamal. Praegu on umbes 10 000 krüptovaluutat. Sama hästi võib see olla 1 miljard. Kuid see kalduvus killustumisele, "millega paljud kokkusobimatud asulad otsivad oma kohta tähelepanu keskpunktis", väidab BIS, on omane süsteemi majanduslikule loogikale, mitte ainult selle tehnoloogilisele võimele lõpmatuseni levida.

Heas rahasüsteemis on nii, et mida suurem on kasutajate arv, seda väiksemad on tehingukulud ja suurem kasu. Kuid mida rohkem inimesi krüptovaluutat kasutab, seda suurem on ummik ja seda kulukamad on tehingud. Seda seetõttu, et omahuvilised valideerijad vastutavad tehingute plokiahelas salvestamise eest. Viimaseid peavad motiveerima piisavalt kõrged rahalised hüved, et säilitada detsentraliseeritud konsensuse süsteem. Validaatorite premeerimise viis on piirata plokiahela võimsust ja hoida tasud kõrgel: "Tuttav rahalise narratiivi "mida rohkem, seda uhkem" asemel on krüpto puhul tunnus "mida rohkem, seda kurvem".

Kõik kolm ei saa olla: turvalisus, detsentraliseerimine ja mastaapsus. Praktikas ohverdavad krüptovaluutad viimase. Krüptosüsteem saab sellest puudest mööda plokiahelate vahel asuvate "sildade" abil. Kuid need on häkkimise suhtes haavatavad. BISi järeldus kõlab seejärel järgmiselt: "Põhimõtteliselt põhjustavad krüpto- ja stabiilsed mündid killustatud ja hapra rahasüsteemi. Oluline on see, et need puudujäägid tulenevad stiimulite majandusest, mitte tehnoloogilistest piirangutest. Ja mis pole vähem oluline, need puudused püsiksid ka siis, kui reguleerimine ja järelevalve käsitleks krüptoprobleemide ja finantskahjuga seotud probleeme." Killustunud rahasüsteem pole see, mida me vajame.

Mida tuleks siis teha? Osa vastusest on nõuda, et krüpto vastaks finantssüsteemi kõigi oluliste osade standarditele. Muuhulgas peavad börsid "oma kliente tundma". Ka siin peaksid nn stabiilsete müntide varad ja kohustused olema läbipaistvad. Pankade ja krüptomängijate vahelised ühendused peavad olema eriti läbipaistvad.

Kuid me saame paremini teha, väidab BIS. Hea rahasüsteemi jaoks vajame turvalisust, stabiilsust, vastutust, tõhusust, kaasatust, privaatsust, terviklikkust, kohanemisvõimet ja avatust. Praegune süsteem on ebapiisav, eriti kui tegemist on piiriüleste maksetega. Selle asemel näeb BIS ette süsteemi, kus keskpangad jätkavad maksete lõplikkuse kajastamist oma bilansis. Kuid keskpanga tüvele võiks kasvada uued filiaalid. Eelkõige võivad keskpankade digitaalsed valuutad (CBDC) võimaldada rahasüsteemide revolutsioonilist ümberstruktureerimist.

Seega võiksid CBDCd pakkuda uusi makse- ja arveldusvõimalusi palju suuremale hulgale vahendajatele kui kodumaised kommertspangad. BIS soovitab, et võtmeelemendiks oleks võime täita nutikaid lepinguid. Sellised muudatused võimaldaksid luua uusi, sisuliselt detsentraliseeritud maksesüsteeme. Samal ajal võiksid CBDCd jaemüügiettevõtted täiendada uute kiirmaksesüsteemide väljatöötamist, mis seavad väljakutse turgu valitsevate operaatorite üüridele. BIS viitab uue Brasiilia süsteemi Pix edule. Täielik sellest kasu oleks aga saavutatav ainult siis, kui CBDCd muudavad piiriülesed maksed pöörde.

Jaemüügi CBDC-d võimaldaksid ka maksete ja riskide võtmise ulatuslikku eraldamist. Seega võib ettevõtete ja majapidamiste tehingute eesmärgil hoitav raha muutuda keskpankade kohustuseks. Makseid haldaksid sel juhul ettevõtted, mis keskenduvad sellele funktsioonile ja saavad kasumi pigem tehingutest kui laenudest. Me ei vajaks siis enam erapankade otsest ja kaudset riiklikku kindlustust. Viimane keskenduks maksetehingute haldamise asemel laenamisele. Samuti võivad nende kohustused muutuda vähem likviidseks ja ilmselgelt riskantsemaks kui praegu. See oleks tõepoolest revolutsiooniline.

Kuid on ka tagasihoidlikumaid võimalusi. Põhimõte on see, et krüptouniversum ei paku soovitavat alternatiivset rahasüsteemi. Kuid tehnoloogia saab ja peaks seda tegema. Keskpangad peavad mängima keskset rolli sellise süsteemi loomisel, mis kaitseb ja teenindab inimesi paremini kui see, mis meil praegu on.

On aeg krüptotihnikut kärpida. Aga raha ja maksetehingute puule peavad kasvama ka uued oksad.

martin.wolf@ft.com

Jälgige Martin WolfimyFTja edasi Twitter